Meist

Rave Mööbel OÜ töökas meeskond koosneb inimestest, kes hindavad teineteist ning ettevõttes valitsevat õhkkonda. Töö meelepärasus peegeldub töötajate staažis ning soovis hoida kokku ka keerukatel aegadel. Vestlesime seitsme vapraga, saamaks teada, kuidas nad ettevõttesse sattusid ning mis neid siin hoiab. 

Kõige pikema tööstaažiga on tootmisjuht Aivar, kes on ettevõttes töötanud juba 27 aastat, tõsi küll pisikese, pooleteise aastase pausiga, mil mees käis põllumajandusühistus uusi kogemusi kogumas. Koolis õppis ta põllumajandust, lisades muigega, et on paberitega traktorist. Oma karjääri jooksul on Aivar tegelenud pump keevitusega, seejärel diivani karkasside tegemisega, tootmisjuhi abina ning viimased 10 aastat tootmisjuhina. Töökoht on kodule ligidal ning seltskondki on selline, mis siin hoiab, tunnistab Aivar.

“Aivar on dinosauruste ajast, mina aga rauaajastult,“ naljatleb disainer/konstruktori ametit pidav Tõnis, oma 22 ettevõttes tööl oldud aasta kohta. 2000 aastal EKA disaini eriala lõpetanuna nägi ta töökuulutust ja otsustas kandideerida. Sellest ajast saati on ta arenenud koos firmaga, tunnistades, et kui ta omaniku Mardiga esimest korda vestlusele läks, siis kõhklusi ikka oli küll. Hirmutav oli Tallinnast Läänemaale kolimine, ka see nõudis julgust ning kohanemist. Oma otsust mees aga ei kahetse, sest on aastate jooksul nii palju õppinud ning täiskohaga disaineri amet on ettevõttes pigem haruldane nähtus, kui tava. „Tõenäoliselt Eestis pole väga palju disainereid, kes on üle 20 aasta olnud pehme mööbli tööstuses, sest meie tööstusharu niivõrd väike,“ selgitab ta. Lisaks disainile, tegeleb Tõnis veel konstruktori ülesannetega, hoiab silma peal kvaliteedil ning pildistab tehasestuudios ka kõik tootefotod. „Meil on karkassid, poroloonid, mehhanismid ning nendega seonduvad, jooksvad igapäevased probleemid, ei saa vaid kontoris arvuti taga istuda ning mõelda pehmeid ja karvaseid asju välja. Disainerina on minu loomuses lasta fantaasial lennata, piirideta, aga kuna olen ka konstruktor, siis hoian jalad kindlalt maas, sest pean oma mõtted ise ellu viima. Vaidlen ja võitlen pidevalt iseendaga,“ kirjeldab Tõnis oma igapäevatöö võlu ning valu. Küll aga on mees tänulik talle antud vabaduse ning paindliku tööaja eest, töökoht on kodule lähedal, seltskond vinge ning omanikud mõistvad. Samuti on toodete kvaliteet kindlasti põhjus tunda uhkust oma töö üle.

„Siin on ikkagi minu oma inimesed,“ ütleb kvaliteedikontroll Reelika. Esialgu polsterdaja ametikohale kandideerinud naine on tänaseks ametiredelil tõusnud ning juhib polsterdajate meeskonda. Erinevate karakteritega inimeste juhtimine nõuab üksjagu tasakaalukust ning rahulikku meelt, vahel pead olema psühholoogi eest. „Töötasin eelmises ettevõttes 12 aastat, liikudes juhtmeköidiste keerutajast, tehnoloogi kohale. Tulles Rave Mööblisse nägin hoopis teist maailma. Polnud ühtegi joonist ega juhendit. See tundus nii absurdne, et algul tekkis tahe anda alla, siis aga sain aru, et mul on võimalus luua ise süsteeme. See ei olnud lihtne, aga sain hakkama, siiani õpin töö käigus. Need kuus aastat on olnud silmi avavad ning arendavad.“ 

Ka Norra turu müügiassistent Moonika lisab, et esimesed aastad olid tööalaselt põnevad ja pingetaluvuse proovikiviks. Naine on õppinud TalTechis materjalitehnoloogiat. Varasem töökogemus pärines hoopis sisseostu pealt, seega sai müügiassistendi amet põnevaks väljakutseks. 8 aastat hiljem pakub töö ikka veel piisavas koguses elamusi. Tema põhiülesanneteks on klientidega suhtlemine, tellimuste vormistamine ja sisestamine, transpordi planeerimine, müügiarvete koostamine ning kliendi andmebaasi korrashoid. Kui Moonika varasem töökogemus on sisseostus ning praegu tegeleb ta müügiassistendi tööga, siis ostuassistent Evelinil on täpselt vastupidine kogemus. Tema varasem kogemus on mööbli müügitööga seotud. Ka tema elas ning töötas Tallinnas ning uue ametikoha leidmisel kolis Haapsallu. Igapäevatöö on seotud materjalide tellimisega, tarnijatega suhtlemisega, lao korrashoiu ning arvete kontrollimisega. Erialalt on Evelin aga hoopis rätsep, olles ideaalseks näiteks sellest, kuidas koolis õpitu ei tähenda ilmtingimata just seda, et oled ühe ala külge seotud. Evelin naudib oma tööd, sest see ei muutu kunagi rutiinseks. Seltskonda kiidab ta muidugi ka ning võimalust oma tööaega veidi sättida.

Kaupluse juhataja Anne ei tee saladust oma armastusest töö ning ettevõtte vastu, ka ei karda ta seda välja öelda: “Olen siin töötanud juba 11 aastat, sest mind usaldatakse oma tööd tegema. Me kõik anname endast parima iga päev. Mul jätkub omanike kohta ainult kiidusõnu, ma tõesti armastan seda ettevõtet.” 

Anne teekond Rave Mööblisse oli naise sõnul puht juhuslik, sest ühel päeval koputati uksele ja pakuti talle juhataja kohta. Tol ajal oli ettevõtte kontor Jüris ning Anne läks sinna tegevjuhiga vestlema. Elus esimese töövestluse käigus võeti ta korralikult pihtide vahele. Omades pikaajalist kogemust mööbli valdkonnast, ei löönud ta verest välja ning alustas tööd sisuliselt järgmisel päeval, olles kaupluses kohe üksi. Südikas naine ujus keerukast olukorrast välja ning ütleb ise, et sisseelamine oli sujuv. Oma tööd teeb ta hingega ning tunneb tõelist uhkust tootmispoole pideva arenemise ja toodete kvaliteedi üle. 

Meeskond hindab seega ühehäälselt põnevat ning väljakutseid täis tööd, head tööõhkkonda ning toetavaid kolleege. Boonuseks on muidugi mõistvad omanikud ning tööaja paindlikkus.